Püüan aru saada kes on kes. Samal ajal jälgin kuidas jalg läheb igakord lillaks kui ta vöökohast allapoole lasen. Tunnetus jalast kaob ning valu voolab asemele.
Kelle peale saab üleüldse loota. Kas selle peale kes igakord vintis peaga kinnitab kuidas lähete tähti püüdma ning sööte kuu peal kõik võililled ära. Või saab loota just sellise inimese peale kellega poetad aegajalt paar sõna ning siis minnakse jälle oma teed.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

Põhimõtteliselt su seis on vististi väga "vapustav" lugedes seda kõike. Ei sind haletseda pole ikka veel mõtet, aga kiiremas korras arsti juurde tõtata oleks vast kõige õigem.
ReplyDeleteArstid kõik läbi käidud. Ju ei kannata valu, hädaldan liiga palju.
ReplyDeleteInimsuhete peale mõtlemine võib tegelikult hulluks ajada. Üks soovitab üht, teine teist, kolmandal pole aega ühendust võtta ning neljas ei viitsi vestluse käigus üldse kuulata, vaid tahab omi seisukohti peale suruda. Mõni vaatab aga lihtsalt rumala näoga otsa ja noogutab "mõistvalt" kaasa. Neid inimesi, kes tõesti hädas aitavad, ongi vähe, kuid usun, et Sa tead seda isegi. Vahel aitavad ka lihtsalt paar sõna... Kahjuks on paljude jaoks enese mugav ja probleemideta kulgemine olulisem kui teiste peale korrakski mõtlemine ning teiste tegemistega arvestamine. Mina usun seda, et peamine on ise mitte pead norgu lasta. Lihtne öelda? Kindlasti, kuid igas keerulises olukorras on võimalik ennast paremini tundma õppida. Kas kukkuda maha ning jääda lebama või tõusta enesekindlalt taas püsti ning liikuda edasi? Selles on küsimus. Proovin paljuski ka ise sellise "motiveeriva ja innustava" teooria tasandilt praktikas (elus) paremini hakkama saada. Head paranemist Sulle.
ReplyDeleteMario.
Mario, seda oli hea lugeda. Aitäh.
ReplyDeletekas ma olen see, kellele poetad aeg-ajalt paar sõna ja siis minnakse jälle oma teed? aga loota minu peale saab, kui aind tahta :)
ReplyDelete(K)